Obrigada mana ba info
Guidelines for 2020 Study in Australia Please note that you will be directed to the Mangold Grant Management Portal. You will need to create an account before accessing the Application Form.
Sekjer p. Khunto manatuto
Obrigada mana ba info
Guidelines for 2020 Study in Australia Please note that you will be directed to the Mangold Grant Management Portal. You will need to create an account before accessing the Application Form.
20/04/2020
Seda mak domin?
Nee depende ba imi ida ida, oinsa imi nia interpretação kona’ba domin.
Balun nebe mak foin namora interpreta funan funan e fuan fuan. Balu nebe fuan kanek interpreta oin.
Tuir hau nia hanoin, O sei hatene quando o hasoru o nia fuan sorin.
O nia fuan sorin tenke ema nebe ajuda o sai ema nebe diak liu taan.
Exemplo, o iha mehi hakarak ba escola iha liur. O nia fuan sorin tenque ema ida que ho fuan tomak ajuda suporta o nia mehi sai realidade. Nia hatene katak o nia mehi mak o nia felicidade e ema nebe mak hadomi o sei sacrificio buat hotu atu hare o sucesso, tamba nia hatene katak, só kuando o nia aan kontente mak o bele halo nia kontente.
Mas domin moos precisa ema nain rua nia komitmento.
See hau nia parceiro suporta hau realiza hau nia mehi, seda mak hau bele halo ba nia?
Communikasaun nee importante iha relasaun ida. Sempre koalia sai seda mak o sente atu Nunee labele iha des’entendimento. Tenta fo imi nia tempo entuan ba imi nia relasaun. See imi nain rua foin namora, importante manda mensagem ou buat kiik ruma expresa imi nia domin. Exemplo, see doben atu Tuir exame karik, manda netik lapisera ida ho kartaun kiik ida hakerek “boa sorte, hau fiar o bele”.
See imi nain rua kaben kleur ona, importante atu sempre iha tempo ba imi nain rua. Exemplo, fulan ida dá-la ida fo aifunan (aifunan lá persija karun, bele kuu iha uma kotuk deit) ho kartaun kiik ida hakerek “hau mane/feto ida nebe sorte liu iha mundo tamba hau iha feen/laen diak liu iha mundo”. Buat kiik sira nee la vale ba imi atu halo, maibe ba ema nebe simu, buat nee hanesan prenda ida que diak liu iha sira nia moris.
Buat seluk mak importante iha relasaun mak fiar. Problema nebe akontese barak liu iha relasaun mak la fiar malu. Mobile phone/telefone mak hau sempre hasoru bebeik lori problema Laos deit iha Timor maibe malae nia rai moos.
Exemplo, Fen hakarak cek laen nia mensagem, laen hakarak Kontrola fen nia telefone e ikus mai sira rua problema.
Iha relasaun, importante fiar malu, see imi sente laen ou feen uja demais telemóvel então bolu antensaun e koalia. Iha Ami nia uma por exemplo, hau ho hau nia kaben iha lei ida atu labele iha telemóvel iha kuarto laran e durante haan e Ami respeita lei nebe Ami estabelese. Imi moos bele estabelese lei hanesan nee iha imi nia uma laran.
Liu husi; domin, suporta, atensaun, sacrificio, fiar, komitmento e respeito mak relasaun ida sei buras. Mas buat sira nee nia buras atu too fim persija buat essensial hodi kesi buat sira nee.
Hanesan uma ida karik persija fundasaun.
Antes kaben Ami ba doutrina e senhora ida fo doutrina ami nee dehan “estatisticamente hatudu katak casal nebe mak reja hamutuk sei hela hamutuk”.
Reza la persija terço ou naruk naruk. Importante durante haan ou antes atu toba reza hamutuk agradese seda mak ita hetan ohin.
Domin la persija hein to loron Valentine mak hatudu, maibe domin bele hatudu loron loron. Buat sira nee moos aplika ba amizade. Iha amizade persija respeito, fiar malu, suporta, atensaun e sacrifício. Importante moos sempre tau iha laran atu fo sem intensaun hakarak buat ida husi ita nia belun.
Jesus dehan “hadomi malu nudar hau hadomi imi”. Jo: 15:12.
20/04/2020
Covid-19 la’os fim do mundo. Mas sim, moras ida que sério tamba nia risku contaminasaun husi ema ida ba ema seluk lais loos. Tamba nee mak ema barak tauk ho Virus ida nee.
Governo e ita hotu iha dever atu eduka malu. Iha governo barak mak kria restrisaun atu nia ema hela iha uma, iha moos governo balu que laduun lori sério situasaun nee. Claro que ema barak mak pânico. Balu Pânico tamba falta de informasaune balu fali pânico tamba informasaun barak demais e lahatene ida nebe mak loos.
Ema balu foti precausaun hodi hela iha uma e la sai ba fatin ruma mas Balu sente sira tenke sai tamba rajaun oin oin. Rajaun balu mak necessidade hodi buka osan. Balu la kumprende moras nee nia lalaok então nia la sente katak nia bele kria impacto negativo hodi há daet ema seluk.
Importante ba ita hotu atu primeiro kumprende moras nee nia lalaok, eduka ita nia aan. Halo research/pesquisa. See la cumprende husu e liga ba ita Ministério saúde hodi husu perguntas (Sra. Ofélia Carmo 77942475, Dra. Custodia Florindo 77861000, Sra. Maria Angela 78258707) Atu Nunee ita labele tauk e halo susar ema seluk.
Tamba Covid-19 seidauk iha aimoruk hodi kura e vaccina hodi prevene, importante atu ita hotu isola/karantina ita nia aan. Tamba saa importante atu karantina/isola ita nia aan maske ita la hetan moras Covid-19? Iha Vermont (Estados Unidos) por exemplo, tamba equipamento atu teste lá too ba ema hotu, governo encoraja ema hotu hodi isola/Karantina sira nia aan mesmo que sira la iha sintoma. Ida nee hodi prevene moras nee hadaet ba ema nebe iha risku saúde boot. Importante atu ita hodi halo Karantina ita nia aan mesmo ita lakon buat barak. Hanesan provérbo Indonesia dehan “bersusah susah dahulu, bersenang senang kenudian”. Katak, buat sira ita sakrifio agora nee, ba ita hotu nia diak Aban bainrua. Balu sente katak “hau diak hela, tamba saa hau tenke isola/Karantina aan”? Tamba, see ema seluk iha risku hetan Covid-19 ita nia aan moos iha risku makaas hetan. Tamba see ema hotu hetan infesaun, ita ho ita nia familia moos hein deit. Isola/karantina ita nia aan lá’os katak ita tenke sulang iha deit uma laran maibe ita bele sai ba exercício, lao halimar, kuda modo, etc. importante mak ita tenke distância ita nia aan husi ema seluk pelo menos metro ida ho balu.
Importante atu Kui’da ita nia aan mas importante liu atu ita Kui’da ema seluk moos, tamba Kui’da ema seluk hanesan moos Kui,da ita nia aan.
Iha situasaun susar hanesan nee, importante atu Labele husik tauk kontrola ita, tamba see ita tauk, ita hanoin la’loos. Buat nebe produz husi tauk, sei la fo benefício diak ba longo prazo. See ita reaja ho tauk (por exemplo, tuda fatin karantina), ita taka dalan ba ita nia aan rasik tamba see mak hatene see loron Aban ita hetan moras nee e persija floating karantina?
Atu luta contra Covid-19, importante atu ita hotu servisu hamutuk, tamba liu husi servisu hamutuk mak ita sei forte hodi kontra buat hotu. Importante liu mak ita tenke hatudu domin ba ema seluk tamba situasaun agora nee hotu hotu vulnerável e tauk. Domin mak sei kura buat hotu.
Jesus dehan “hadomi malu nudar hau hadomi imi” John: 13:34.
20/04/2020
Oinsa bele uja ita nia tempo ba positividade?
Ema barak la iha privilégio atu descansa iha uma hanesan ita barak nebe agora dadaun on-line iha Facebook.
Nee duni, mai ita uja ita nia tempo halo didiak. kari positividade, halo buat nebe relevante. Por exemplo, koko receita foun, halo to’os, suku, artesanato, etc.
Talvez estado emergência nee graças ida atu ita bele tuur ho kalma e descobre ita nia talento e seda mak ita gosta atu halo. See mak hatene, keta talento e hobby nee bele nakfilak sai hanesan ita nia “source of income” ou halo osan mai ita.
Por exemplo, see ita gosta halo toos, então hili atu kuda aihan. Iha opsaun oin oin iha internet nebe bele hanorin ita kuda tomate/alface/forai etc iha “lahan terbatas” Raí kiik/limitado.
Aihan sira ita kuda nee mos bele sai ita nia hahan loron loron. Pelo menus ita Lalika gasta osan ba sosa modo e ita hatene seda mak ita hatama ba ita nia kabun. See mak imi gosta tein bele moos koko receita hahan e halo ba haan, mak familia ruma gosta loron seluk ita bele halo ba faan. See ita hakarak aprende skill foun, agora nee tempo diak atu komesa.
Iha internet iha referensia barak mak ita bele escolha e uja. Iha informasaun diak e moos buat ladiak. Opsaun ita nian, e ita rasik iha controla 100% atu hili buat nebe ita sente diak ou ladiak mai ita.
See ita la uja ita tempo ba positividade, hau tauk social media bele estraga ita. Ohin loron ita iha krise laran e importante atu ita hatudu domin e respeito ba malu.
Tamba nee mak importante uja Media social ba buat nebe fo benefício positivo mai ita.
20/04/2020
Alin ida husu hau atu hakerek kona’ba Espírito fraku e fiar aan. Espero que bele inspira 💜
Tinan barak liu ba hau laduun iha esperensia barak iha vida. Hau moos escola la boot (Tamat SMA). Hau gosta koalia barak e Rona entuan, iha bahasa Indonésia karik ema dehan “tong kosong bunyi-nya nyaring” (bidon mamuk mas tarutu maka’as).
Mas desde tinan kiik hau servisu ona e iha hau nia osan rasik. Servisu seda deit hau gosta halo naran katak “halal”. Dá-la barak hau simu tratamento la’diak e dá-la ruma diak. Mas hau bele dehan, hau komesa aprende barak iha vida nee husi tratamento a’at nebe hau simu. Tratamento verbal e moos la verbal. Hau lembra loron ida hau servisu iha café/restorante, senhor empresário bo’ot ida husu café ho susuben. Tamba hau gosta koalia fo hau nia opiniao, nia dehan mai hau “osan mak manda, o halo deit seda mak husu, hau la persija o nia opiniao”, hau ho idade 18 momento neba, hau la iha esperensia barak simu tarata hanesan nee. Hau laran nakali e moras maibe labele halo buat ida. Loron nee kedaz hau jura mai hau nia aan katak, husi ohin ba oin hau sei servisu makaas atu ema labele taan koalia hanesan nee mai hau. Mas realidade lá hanesan nee, too ohin loron hau sempre hetan desafio oin oin.
Dá-la ruma ita hanoin desafio sira ita simu nee hanesan sofrimento boot ida mai ita. Maibe see ita simu ida nee ho ulun malirin, tratamento aat sira nee sei nakfilak hanesan motivasaun ida mai ita. Motivasaun nebe sei obriga ita atu ita bele aprende e sai ema ida que diak liu. Tamba nee mak importante atu ita labele tauk halo sala. Tamba see ita la halo sala, oinsa ita bele aprende?
Ita moos labele halai husi sofrimento.
Moris nee tenke iha sofrimento, tamba liu husi sofrimento mak ita bele hatene lalaok moris.
See ita la sofre oinsa ita bele hatene ita nia forsa?
Ohin loron, hau fiar aan, la’os tamba hau nunka halo sala maibe tamba hau sala barak e hetan konsequensia (sofrimento) barak.
Hau fiar katak, Maromak sei la koko hau liu forsa nebe hau iha.
Ida nee hanesan oportunidade mai hau atu halo mudansa ba hau nia aan e bele sai ema ida que diak Liu taan hodi bele serbi Maromak e ema seluk.
Fiar aan katak, ita la tauk rona ema seluk nia opiniao e kritika.
See ita sente hatoo ita nia opiniao importante, tenta atu kumprende moos ema seluk nia opiniao e hare moos husi sira ponto de vista.
Iha situasaun deficil hanesan nee, mai ita hotu hatudu domin ba malu 💜
20/04/2020
Historia nakonu ho esperansa
Tamba saa ema hotu hotu gosta fo idea mas iha realidade só ida rua deit mak realiza?
Idea tenke mai ho asaun, asaun hotu hotu mai ho responsabilidade e risku. Lá’os ema barak mak brani atu foti risku e barak liu tan la gosta iha responsabilidade. Liu-liu ba buat ida que sira ladu’un domina. Mas foti risku e responsabilidade importante ba ita nia maturidade.
Depois de hau nia contrato hotu iha União Europea, hau la konsegue hetan servisu permanente maske hau tenta.
Depois de servisu tinan barak iha organizasaun mundial e setor privado hanesan Nações Unidas, Banku BNU, restorante, União Europea, Tibar Resort etc. Ida nee primeira vez hau sente hau la konsegue hetan servisu. Hau tenta hatama CV ba fatin barak incluído Embaixada Australia mas Hau nunka rona resposta. Hau ema ida que toman tena servisu maka’as. Hau nunka servisu Metin halo buat ida deit. Hau sempre servisu fatin rua ou tolu ou lima.
Hau lembra hau servisu iha UN, sai servisu tuku Lima hau lori kareta mesak ba Tibar Resort e servisu to kalan jam 11 restorante taka. Hau mo’os aluga hau nia kareta ba kolega ruma nebe persija kareta, e aluga hau nia uma ba malae, faan ropa/sapatu sira nebe kolega balu gosta, etc. Sempre sempre iha buat ruma iha hau nia ulun para halo. Mas nee primeira vez hau la iha guarantia servisu. La servisu halo hau stress e hanoin barak. Mas depois idea mosu, hau iha idea ida atu loke Bar e halo buat sira nebe hau gosta mas hau la iha esperensia loke negosio rasik. Mak sucesso diak, mak lae? Osan sira hau investe nee sei hotu e hau sei moris miserável.
Semana ida hau lá toba hanoin deit hau nia idea nee. Depois de hanoin barak,
hau decide faan hau nia kareta hodi komesa hau nia idea nee. Nee risku bo’ot ida mak hau foti e ho risku nee sei mai mo’os responsabilidade bo’ot. Maibe diak liu foti risku duque arepende.
Hau gosta inventa bebidas (cocktails), hau gosta tein, hau gosta koalia ho ema, hau gosta hamnasa e festa. Buat ida bele akomoda hau nia gosta (hobby) sira nee mak loke bar (importante mak nee, “halo buat nebe o gosta”).
Ho osan nebe hau fa’an hau nia kareta, hau konsegue aluga fatin ki’ik ida iha metiaut e loke hau nia Bar (LARA Bar). Osan sira hau iha, hau investe hotu ba hau nia negosio nee. Hau selu ema nain rua servisu ho hau e hau nia alin mane ajuda hau (hau la selu nia too agora e dá-la ruma nia gosta goza hau).
Hau nia atividade hader mai mak, halo plano ba servisu sira tenke halo iha Bar.
Cek stocks (foz, nan, ikan, bebidas, gelo, aifuan, pulsa, etc etc). Bar loke tuku 4 lokrailk, hau ba sedu hodi hamo’os rai, hamo’os mesa, koa aifuan, etc. Hau nia menu simples deit, faan hahan oin 6 deit mas cocktails juta tamba hau gosta. Kolega barak mai suporta hau, mas iha mo’os ema Balu laran moras hau.
Loron ruma, hau bele servisu husi tuku 8 dader too fali tuku 5 ou 7 dader. Hau nia oras toba la’loos e toba entuan.
Hau halo osan maibe problema mo’os barak. Kada vez ema mai haan/hemu lakoi selu, kada vez balu mai estraga hau nia sasan, tuda hau nia kareta, sona hau nia roda kuak, baku hau nia speaker, riba hau nia meja e kadeira, etc etc. Dá-la barak hau lahatene tamba saa sira halo ida nee. Dá-laruma Hau hatene tamba saa.
Hau lembra kalan ida hau fila uma Tula hau nia staff servisu sira e liu husi metiaut nian (besik dalan tama PM nian), labarik nain hira sai husi nakukun laran tuda hau nia kareta e hakanek kolega ida iha kareta laran. Hau tesik ba polícia iha Becora neba atu halo keixa, Senhor polícia siak hau dehan “nusa feto kalan lá tuur hakmatek iha uma”. Agora, hau hamnasa hanoin hetan ida nee. Momento neba hau fila uma hau komesa hanoin ona, seda mak hau persija halo? Depois de quase tinan ida loke hau nia negosio e manan esperensia barak, hau decide taka.
Momento neba hau hirus, triste, e konfujaun. Ohin loron, hau la hirus ema ida. Hau agradese ba ema sira halo problema e laran moras mai hau, tamba husi sira nia attitude mak hau manan esperensia moris. Hau hatene hau nia estoria nee lá’os “happy ending” maibe mai hau nee esperensia preciosa ida.
Ba imi sira nebe agora dadaun buka hela servisu ou hatama imi nia CV iha fatin ruma e too agora seidauk servisu, labele tuur nono’ok. Uja imi nia idea, Keta tauk foti risku e labele halai husi responsabilidade. Tenta hare oportunidade seluk, hanesan hau nia amiga Yeni gosta dehan “think outside the box”. Dá-la ruma opportunidade Haleu hela ita, mas tamba ita focus demais ba buat ida, ita la hare oportunidade nee.
Keta tauk monu, see imi monu hamrik fali. Keta halo imi nia aan vitima e hein ema seluk nia ajuda. Hamrik, hiit imi nia ulun e lao ba oin.
Depois de tinan sanulu imi hateke ba kotuk, imi sei apresia imi nia desijaun e risku nebe imi foti.
💜🌷🥰🙏🏽🎁