Portal do Governo de Timor-Leste

Portal do Governo de Timor-Leste

Compartilhar

Bem-vindo à Página do Portal do
Governo de Timor-Leste!

02/07/2026

TT
GOVERNU NO SANTOS DISKUTE KONSEITU FOUN BA FUTURU INFRAESTRUTURA BAYU-UNDAN NIAN

Iha loron 30 fulan-juñu tinan 2026, iha Palásiu Governu, Dili, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, hasoru malu ho Diretór Santos iha Timor-Leste, José Lobato Gonçalves, ne’ebé akompaña husi Supervizora Servisu Komersiál empreza nian, Elizabeth Gomes, hodi diskute kona-ba planu investimentu iha projetu Kaptura no Armazenamentu Karbonu (Carbon Capture and Storage – CCS) no mós analiza konseitu tékniku foun ida ba futuru infraestrutura Bayu-Undan nian.

Durante sorumutu ne'e, Diretór Santos aprezenta konseitu tékniku foun ida, ne'ebé dezenvolve hafoin diskusaun ne’ebé hala’o ho Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais. Proposta ne'e ninia objetivu mak atu rekonfigura no moderniza infraestrutura sira ne'ebé eziste hodi permite implementasaun operasaun Kaptura no Armazenamentu Karbonu (CCS) nian hamutuk ho kontinuasaun produsaun no prosesamentu gás husi kampu sira seluk, hodi nune’e prolonga utilizasaun instalasaun Bayu-Undan no hasa’e ninia efisiénsia operasionál.

Sorumutu ne'e mós permite análize ba rekizitu sira ne'ebé presiza hodi implementa konseitu ida-ne'e, inklui enkuadramentu regulatóriu hosi projetu Kaptura no Armazenamentu Karbonu nian no mós kondisaun sira ba kontinuasaun utilizasaun infraestrutura Bayu-Undan nian.

Bayu Undan lokaliza iha Tasi Timor, besik kilómetru 250 hosi parte súl Dili nian, kampu Bayu Undan hahú produsaun iha tinan 2004. Hafoin esplorasaun dékada rua, nia hapara ninia produsaun komersiál ba petróleu no gás iha tinan 2025.

PT
Link para a notícia completa no Portal do Governo:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50259&n=1&lang=pt
EN
Link to the full article release in the Government Website:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50259&n=1&lang=en
Agio Pereira, Ministro da Presidência do Conselho de Ministros

02/07/2026

KOMUNIKADU IMPRENSA

GOVERNU TIMOR-LESTE SIMU HO LARAN-HAKSOLOK VIZITA OFISIÁL HUSI SUA ESELÉNSIA LAWRENCE WONG, PRIMEIRU-MINISTRU NO MINISTRU FINANSAS REPÚBLIKA SINGAPURA

Governu Timor-Leste ho ksolok fó sai katak Sua Eselénsia Lawrence Wong, Primeiru-Ministru no Ministru Finansas Repúblika Singapura, sei hala'o Vizita Ofisiál mai Timor-Leste iha loron 2 to'o 3 fulan-Jullu 2026.

Ida ne’e sei sai hanesan vizita dahuluk husi Primeiru-Ministru Singapura ba Timor-Leste no reprezenta marku importante iha relasaun entre nasaun rua ne’e. Vizita ne’e reflete amizade metin entre Timor-Leste no Singapura no sei fó oportunidade importante atu hametin liután kooperasaun bilaterál, hakle’an ligasaun ema-ba-ema no avansa prioridade sira ne’ebé fahe iha ASEAN nia laran.

Singapura nu’udar parseiru kleur no valorizadu ba Timor-Leste, inklui liuhusi ninia apoiu ba Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN no liuhusi programa kapasitasaun ba ofisiál Timoroan sira. Vizita ne’e realiza iha momentu importante ida, hafoin Timor-Leste nia adezaun nu’udar Estadu-membru ASEAN ba dala 11 no bainhira nasaun rua ne’e komprometidu atu aprofunda kooperasaun iha komunidade ASEAN nia laran.

Governu Timor-Leste hein atu simu Primeiru-Ministru Wong ho nia komitiva iha Díli no atu hametin liután amizade no kooperasaun prátika entre Timor-Leste no Singapura. REMATA

https://timor-leste.gov.tl/?p=50245&lang=tp

01/07/2026

📢 AVISOS DE ABERTURA DE CONCURSO PARA O 1.º ACESSO A JUIZ DO SUPREMO TRIBUNAL DE JUSTIÇA E A JUIZ DO NOVO TRIBUNAL DE RECURSO

Encontram-se abertos os concursos para primeiro acesso a Juiz do Supremo Tribunal de Justiça e a Juiz do novo Tribunal de Recurso, nos termos da Lei de Organização Judiciária.

Para o Supremo Tribunal de Justiça, estão abertas seis vagas, distribuídas entre Juízes de carreira, Magistratura do Ministério Público e Jurista de mérito.

Para o novo Tribunal de Recurso, estão abertas nove vagas, incluindo os cinco Juízes que presentemente integram o Tribunal de Recurso.

Os candidatos dispõem do prazo de 30 dias seguidos, contados a partir do dia seguinte ao da publicação dos Avisos no Jornal da República, para apresentar a respetiva candidatura.

Para consultar todas as disposições relativas às vagas a concurso, requisitos de candidatura, processo de avaliação, tramitação do procedimento e demais condições aplicáveis, consulte os Avisos em:

https://timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2026/07/C27BC53D6ECA87894.pdf

Photos from Portal do Governo de Timor-Leste's post 01/07/2026

[TT, PT, EN]

Komunikadu Imprensa | SORUMUTU KONSELLU MINISTRUS LORON 1 FULAN-JULLU TINAN 2026

Aprova ona:

✅ 1 - Alterasaun dahuluk ba Karreira Espesiál no Estatutu Guarda Prizionál nian.

Analiza ona:

➡️ 1 - Programa vizita ofisiál Primeiru-Ministru no Ministru Finansas Repúblika Singapura nian iha Timor-Leste;

➡️ 2 - Progresu iha implementasaun rede nasionál fibra ótika nian;

➡️ 3 - Projetu konstrusaun Ospitál Militár (Ospitál Amizade Timor-Leste-Xina);

➡️ 4 - Komisaun Interministeriál akompañamentu ba Projetu Kontrusaun Ospitál Militár (Ospitál Amizade Timor-Leste-Xina).

Link ba komunikadu imprensa kompletu iha Portal Governu: 👇
https://timor-leste.gov.tl/?p=50247&lang=tp

**

[PT]

Comunicado de Imprensa | REUNIÃO DO CONSELHO DE MINISTROS DE 1 DE JULHO DE 2026

Aprovado

✅ 1 - Primeira alteração à Carreira Especial e Estatuto da Guarda Prisional.

Analisado:

➡️ 1 - Programa da visita oficial a Timor-Leste do Primeiro-Ministro e Ministro das Finanças da República de Singapura;

➡️ 2 - Progressos na implementação da rede nacional de fibra ótica;

➡️ 3 - Projeto de construção do Hospital Militar (Hospital Amizade Timor-Leste–China);

➡️ 4 - Comissão Interministerial de Acompanhamento do Projeto de Construção do Hospital Militar (Hospital Amizade Timor-Leste–China).
.
Link para o comunicado de imprensa completo no Portal do Governo: 👇
https://timor-leste.gov.tl/?p=50247&lang=pt

**

[EN]

Press Release | MEETING OF THE COUNCIL OF MINISTERS ON JULY 1st, 2026

Approved

✅ 1 - First Amendment to the Special Career Path and Statute of the Prison Guard Service;

Analysed:

➡️ 1 - Agenda for the official visit to Timor-Leste by the Prime Minister and Minister of Finance of the Republic of Singapore;

➡️ 2 - Progress in the implementation of the national fibre-optic network;

➡️ 3 - Project to build the Military Hospital (Timor-Leste–China Friendship Hospital);

➡️ 4 - Interministerial Committee to Oversee the Military Hospital Construction Project (Timor-Leste–China Friendship Hospital).

Link to the press release in the Government Website: 👇
https://timor-leste.gov.tl/?p=50247&lang=en
Agio Pereira, Ministro da Presidência do Conselho de Ministros

01/07/2026

TT
MINISTRUS NEGÓSIUS ESTRANJEIRUS TIMOR-LESTE NO REPÚBLIKA KOREIA NIAN REFORSA KOOPERASAUN BILATERÁL

Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, hala’o sorumutu bilaterál ida iha Seul iha loron 29 fulan-juñu tinan 2026, ho Ministru Negósius Estranjeirus Repúblika Koreia nian, Cho Hyun, ne’ebé marka vizita ofisiál dahuluk hosi Ministru Negósius Estranjeirus Timor-Leste nian ba Repúblika Koreia dezde estabelesimentu relasaun diplomátika entre país rua ne’e iha tinan 2020. Sorumutu ne’e permite atu hametin diálogu polítiku no aprofunda kooperasaun bilaterál iha área oioin ne’ebé sai interese hamutuk.

Iha sorumutu ne’e, ministru na’in-rua reafirma relasaun exelente entre Timor-Leste no Repúblika Koreia no mós ko’alia kona-ba oportunidade atu intensifika kooperasaun iha área mobilidade laborál, komérsiu no investimentu, enerjia, indústria verde, edukasaun, dezenvolvimentu rekursus umanus, seguransa públika, seguransa marítima, kombate krime transnasionál, no mós interkámbiu entre povu sira.

Ministru Bendito dos Santos Freitas destaka potensiál hosi populasaun foin-sa’e Timor-Leste nian nu’udar rikusoin estratéjiku nasionál ida ne’ebé boot liu no hato’o interese Governu nian atu aprofunda koñesimentu kona-ba esperiénsia susesu dezenvolvimentu Repúblika Koreia nian, liuliu kona-ba oinsá nasaun ne’e konsege aproveita ninia dividendu demográfiku.

Ministru na’in-rua aborda mós reforsu kooperasaun entre Repúblika Koreia no ASEAN, hafoin adezaun Timor-Leste ba organizasaun ne’e iha tinan 2025 nu’udar Estadu-Membru ba da-11. Iha ámbitu ida-ne’e, lideransa na’in-rua analiza maneira sira hodi apoia preparasaun Timor-Leste atu asume Prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2029 no diskute kontribuisaun ne’ebé Timor-Leste bele fó ba hametin relasaun entre Repúblika Koreia no Sudeste Aziátiku.

Ministru sira mós troka hanoin kona-ba kestaun rejionál no internasionál, hodi reafirma kompromisu hamutuk ba dame, estabilidade, multilateralizmu no respeitu ba orden internasionál ne'ebé bazeia ba regra sira.

Iha Sorumutu nia rohan, Ministru na’in-rua hatudu konfiansa katak rezultadu hosi diskusaun sira sei kontribui atu hakle’an parseria entre Timor-Leste no Repúblika Koreia, hodi hametin kooperasaun bilaterál ba benefísiu país rua nian no mós prosperidade, seguransa no dezenvolvimentu sustentável iha rejiaun ne’e.
PT
Link para a notícia completa no Portal do Governo:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50202&n=1&lang=pt
EN
Link to the full article release in the Government Website:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50230&n=1&lang=en

01/07/2026

TT
TIMOR-LESTE NO PORTUGAL REFORSA KOOPERASAUN IHA ÁREA ADMINISTRASAUN ELEITORÁL NO MODERNIZASAUN ADMINISTRATIVA

Iha loron 29 fulan-juñu tinan 2026, iha Lizboa, Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, hala'o sorumutu ho Ministru Administrasaun Interna Portugal, Luis Neves, no ho Ministru Adjuntu no Reforma Estadu, Gonçalo Matias, hodi asina protokolu kooperasaun rua ne'ebé ho objetivu atu hametin kolaborasaun bilaterál iha área administrasaun eleitorál, simplifikasaun administrativa no modernizasaun Administrasaun Publika nian.

Iha sorumutu ho Ministru Administrasaun Interna, hetan mós partisipasaun hosi Sekretáriu Estadu Adjuntu no Administrasaun Interna, Paulo Simões Ribeiro, no Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Rui Rocha. Iha reuniaun ne’e, reafirma amizade, konfiansa no kooperasaun entre país rua.

Durante sorumutu ne'e, Ministru Administrasaun Estatál aprezenta esforsu sira ne'ebé la’o hela ba reforma kuadru legál eleitorál iha Timor-Leste, ho objetivu atu moderniza sistema eleitorál, reforsa ninia inkluzaun no aliña ho prátika internasionál sira ne’ebé di’ak. Iha kontestu ida-ne'e, nia destaka kona-ba esperiénsia Portugál nian iha organizasaun no jestaun prosesu eleitorál sira no mós hato'o ninia interese atu hametin kooperasaun téknika entre administrasaun rua ne'e.

Hafoin sorumutu ne'e, asina Protokolu Kooperasaun iha Área Administrasaun, Organizasaun no Jestaun Prosesu Eleitorál, ne'ebé estabelese kuadru kolaborasaun ida atu fahe koñesimentu tékniku, dezenvolvimentu kapasidade institusionál, no mós reforsu kooperasaun entre país rua ne'e iha área ida-ne'e.

Iha loron ne'ebé hanesan, Thomas do Rosario Cabral hasoru malu ho Ministru Adjuntu Reforma Estadu no Gonçalo Matias, no sira na’in-rua asina protokolu kooperasaun ida iha área simplifikasaun no modernizasaun administrativa nian.

Sorumutu ne'e permite troka esperiénsia kona-ba simplifikasaun administrativa, atendimentu integradu no transformasaun dijitál, no mós identifika área kooperasaun sira ne'ebé ho objetivu atu hadi'a efisiénsia Administrasaun Publika nian, fasilita sidadaun sira-nia asesu ba servisus públikus no reforsa kapasidade institusionál hosi entidade sira ne'ebé responsavel ba modernizasaun administrativa.


Governante rua ne'e reafirma sira-nia kompromisu atu asegura implementasaun protokolu sira ne'ebé agora asina ona, hodi promove troka prátika di'ak no dezenvolvimentu inisiativa hamutuk ba modernizasaun Administrasaun Publika no fortalesimentu instituisaun sira iha país rua ne'e.

Sorumutu no asinatura sira husi protokolu kooperasaun hirak ne'e marka prezensa husi Embaixadór Timor-Leste ba Portugal, Manuel Antonio Araújo Serrano, reprezentantes husi Embaixada Timor-Leste, no mós delegasaun husi Ministériu Administrasaun Estatál.
PT
Link para a notícia completa no Portal do Governo:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50202&n=1&lang=pt
EN
Link to the full article release in the Government Website:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50202&n=1&lang=en

01/07/2026

TT
PARLAMENTU NASIONÁL APROVA REZOLUSAUN RUA NE’EBÉ HAMETIN PROSESU INTEGRASAUN TIMOR-LESTE IHA ASEAN

Iha loron 29 fulan-juñu tinan 2026, Parlamentu Nasionál aprova proposta Rezolusaun rua ne’ebé fó kontinuasaun ba prosesu integrasaun Timor-Leste nian iha Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN), hodi garante implementasaun ba direitu no obrigasaun sira ne’ebé mosu tanba Timor-Leste sai nu’udar Estadu-Membru da-11 organizasaun ne’e nian. Sesaun plenária ne’e marka prezensa husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, no Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares, Adérito Hugo da Costa, ne’ebé reprezenta Governu.

Proposta rua ne'e hetan ona aprovasaun hosi Konsellu Ministrus, iha sorumutu loron 20 fulan-fevereiru no loron 3 fulan-juñu tinan 2026, no tuirmai haruka ba Parlamentu Nasionál.

Rezolusaun dahuluk aprova alterasaun ba Kuadru Kompromisus ne’ebé mai hamutuk ho Akordu ASEAN kona-ba Sirkulasaun Pesoas Singulares (Movement of Natural Persons – MNP). Alterasaun ne’e nu’udar rezultadu hosi adosaun modelu armonizadu ida ba Estadu-Membru ASEAN hotu-hotu no nu’udar reformatasaun téknika de’it, lahó modifikasaun ruma ba konteúdu ka ámbitu hosi kompromisus ne’ebé Timor-Leste asume.

Durante sesaun plenária, Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN klarifika katak reformatasaun ba akordu ne’e akontese hafoin negosiasaun adezaun Timor-Leste nian konklui, hodi halo ratifikasaun foun ida nesesáriu atu garante dokumentu nia konformidade ho formatu komún ne’ebé ASEAN adota ona. Nia mós esplika katak Akordu kona-ba Sirkulasaun Pesoas Singulares aplika de'it ba mobilidade profisionál sira ne'ebé kualifikadu entre Estadus-Membrus ASEAN nian, no mós nafatin aplika plenamente lejizlasaun nasionál kona-ba imigrasaun no traballu.

Rezolusaun daruak ratifika Protokolu Cebu ne’ebé altera Karta ASEAN, ne’ebé adota iha Simeira ASEAN ba dala 48, ne’ebé hala’o iha fulan-maiu tinan 2026. Protokolu ne’e atualiza formalmente Karta organizasaun nian hodi reflete admisaun Timor-Leste hanesan Estadus-membrus ba dala 11, halo mós atualizasaun ba lista ofisiál Estadus-Membrus, bandeira no emblema ASEAN nian.

Vise-Ministra esplika katak alterasaun ida-ne’e importante tanba Karta ASEAN kontinua temi de’it Estadus-Membrus sanulu. Ratifikasaun ne’e sei permite hodi konklui atualizasaun hosi kuadru jurídiku organizasaun nian, ne’ebé prevee ona aprovasaun formál hosi Xefe Estadu no Xefe Governu sira iha Simeira ASEAN tuirmai, ne'ebé sei hala'o iha Manila, hosi loron 11 to'o 13 fulan-novembru tinan 2026.

Timor-Leste ofisialmente adere ba ASEAN iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025. Hahú husi ne’ebá, Governu promove medidas lejizlativas, institusionais no téknikas ne’ebé nesesáriu atu garante integrasaun nasionál plena iha mekanizmu organizasaun nian.

Aprovasaun ba rezolusaun rua ne’e hanesan pasu ida tan iha prosesu ne’e, atu nune’e bele garante katak kuadru jurídiku ASEAN reflete ninia kompozisaun husi Estadus-membrus sanulu-resin-ida no mós apoia implementasaun plena direitu no obrigasaun sira Timor-Leste nian nu’udar membru husi organizasaun ne’e.

PT
Link para a notícia completa no Portal do Governo:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50023&n=1&lang=pt
EN
Link to the full article release in the Government Website:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50023&n=1&lang=en

30/06/2026

TT
MINISTRU JUSTISA HASORU MALU HO NIA OMÓLOGA HOSI PORTUGÁL ATU HAMETIN KOOPERASAUN BILATERÁL IHA SETÓR JUSTISA

Iha loron 24 fulan-juñu tinan 2026, Ministru Justisa, Sérgio Hornai, hasoru malu ho Ministra Justisa Repúblika Portugál nian, Rita Alarcão Júdice, iha Lizboa, hodi hametin kooperasaun bilaterál iha setór Justisa.

Durante sorumutu ne’ebé hala’o iha Ministériu Justisa Portugál nian, delegasaun rua ne’e analiza pontu situasaun kona-ba kooperasaun entre nasaun rua ne’e no identifika área foun ba kolaborasaun, ho destaka liuliu ba reforsu formasaun rekursus umanus, kapasitasaun autoridade judisiária timoroan sira, no mós konsolidasaun sistema justisa nasionál nian.

Sorumutu ne’e mós permite atu ko’alia kona-ba kontinuidade apoiu hosi Portugál ba Sentru Formasaun Jurídika no Judisiária (CFJJ, sigla iha lian portugés), inklui implementasaun programa Formasaun ba Formadór Jurídiku timoroan sira, ne’ebé tuir planu sei hahú iha tinan 2027. Aleinde ne’e, diskute mós dalan sira atu aprofunda kooperasaun entre instituisaun formasaun judisiária hosi país rua ne’e, modernizasaun servisu rejistu notariadu, no mós partilla prátika di’ak sira atu hakbesik liután Justisa ba sidadaun sira.

Iha sorumutu ne’e, Ministru Justisa hato’o konvite ofisiál ida ba ninia omóloga portugeza atu partisipa iha Konferénsia Ministrus Justisa País Lian Ofisiál Portugés ba dala 19, ne’ebé tuir planu sei hala’o iha Dili iha fulan-outubru tinan 2026. Realizasaun konferénsia ida-ne’e hanesan parte hosi responsabilidades ne’ebé Timor-Leste asume hodi ezerse Prezidénsia Pro Tempore Komunidade País Lian Portugés (CPLP), ho nia objetivu atu promove kooperasaun entre Estadu-Membru sira iha área Justisa nian.

Iha biban ne’e, Ministra Justisa Portugál entrega ba Ministru Justisa Timor-Leste ezemplár koletánea lejizlasaun Timor-Leste nian ne’ebé prodús hosi Diresaun-Jerál Polítika Justisa Portugál. Publikasaun ne’e nu’udar Volume II hosi kolesaun ne’e, hodi halibur no sistematiza instrumentu jurídiku relevante sira, ne’ebé ho objetivu atu kontribui hodi fasilita asesu ba lejizlasaun no apoia dezenvolvimentu sistema justisa Timor-Leste nian.

Nafatin iha Lizboa, Ministru Justisa hasoru malu ho Diretór Sentru Estudus Judisiárius (CEJ, sigla iha lian portugés) Portugál nian, Juis Dezembargadór Edgar Taborda Lopes, iha instalasaun CEJ iha Largo do Limoeiru. Sorumutu ne’e permite atu analiza oportunidade sira hodi reforsa kooperasaun iha formasaun no kapasitasaun rekursus umanus iha setór justisa, inklui juis, majistradu Ministériu públiku, defensór públiku, no profisionál sira seluk sistema judisiáriu nian. Sorumutu ne’e koa’lia mós kona-ba kontinuidade kolaborasaun iha ámbitu Kursu Formasaun ba Majistradu Judisiál sira ba da-8, Majistradu Ministériu Públiku no Defensór Públiku sira, nune’e mós posibilidade apoiu CEJ nian ba formasaun pedagójika ba futuru formadór nasionál sira iha Sentru Formasaun Jurídika no Judisiária.

Ministru Justisa akompaña husi Embaixadór Timor-Leste ba Portugal, Manuel Serrano, Diretór-Jerál Polítika Justisa hosi Ministériu Justisa, Nelinho Vital, Adidu Justisa Timor-Leste ba Reinu Unidu, Flaviano Leão Moniz, no mós Asesora Jurídika Mariana Machado Gomes.

PT
Link para a notícia completa no Portal do Governo:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50138&n=1&lang=pt
EN
Link to the full article release in the Government Website:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50138&n=1&lang=en

30/06/2026

TT
TIMOR-LESTE PARTISIPA IHA DIÁLOGU ASEAN-KANADÁ BA DA-23 NO APOIA PLANU ASAUN PARSERIA ESTRATÉJIKA NE’EBÉ FOUN

Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN no Lider Timor-Leste iha Sorumutu Reprezentantes Altu Nivel (SOM) ASEAN nian, Milena Rangel, iha loron 24 fulan-juñu tinan 2026, partisipa iha Diálogu ASEAN-Kanadá ba da-23, ne’ebé hala’o iha sede Sekretariadu ASEAN, iha Jakarta, Indonézia.

Durante sorumutu ne’e, analiza pontu situasaun kona-ba implementasaun Parseria Estratéjika ASEAN-Kanadá nian, no ko’alia mós kona-ba prioridades hodi hametin kooperasaun entre parte rua. Reprezentante sira hosi Estadus-Membrus ASEAN no Kanadá reafirma kompromisu hodi hametin kolaborasaun iha área sira ne’ebé sai interese komún no aprova Planu Asaun foun ba Implementasaun Parseria Estratéjiku ASEAN-Kanadá ba períodu 2026-2030, ne'ebé nia adosaun formál prevee ona ba Sorumutu Ministeriál ASEAN ho Kanadá, iha fulan-jullu tinan 2026.

Durante sorumutu ne’e, destaka mós ezekusaun ba medidas ne'ebé prevee ona iha Planu Asaun 2021-2025, no ko'alia kona-ba prioridades kooperasaun iha futuru iha pilár tolu Komunidade ASEAN nian. Entre área sira ne'ebé identifika ona ne’e inklui kooperasaun marítima, kombate krime transnasionál no krime sibernétika, siberseguransa, intelijénsia artifisiál, komérsiu no investimentu, enerjia, seguransa ai-han, siénsia, teknolojia no inovasaun, integrasaun dijitál, edukasaun, turizmu, saúde, jestaun katástrofes, konektividade, dezenvolvimentu sustentável, no mós asaun klimátika.

Partisipante sira mós espresa sira-nia espetativa atu konklui negosiasoins kona-ba Akordu Komérsiu Livre ASEAN-Kanadá iha tinan ida-ne'e nia rohan, ho objetivu atu hametin relasaun ekonómika no hadi'a asesu ba merkadu ba empreza sira hosi parte rua.

Sorumutu ne'e mós permite troka hanoin kona-ba kestaun rejionál no internasionál ne’ebé sai interese komún, inklui dezafiu sira ne'ebé mosu hosi tensaun jeopolítika, seguransa enerjétika globál, no mós situasaun sira iha Myanmar, Tasi Súl Xina, no Médiu Oriente.

Diálogu ne'e prezide hamutuk hosi Vise-Ministru Negósius Estranjeirus Repúblika Demokrátika Populár Laos no Lider SOM Laos nian, Phongsavanh Sisoulath, no mós Vise-Ministru Adjuntu ba Indo-Pasífiku Negósius Globais Kanadá no Lider SOM Kanadá nian, Weldon Epp. Partisipa mós altu reprezentantes hosi Estadus-Membrus ASEAN no Vise-Sekretáriu-Jerál ASEAN ba Komunidade Polítika-Seguransa.

Kanadá sai hanesan Parseiru Diálogu ASEAN dezde tinan 1977, no iha tinan 2027 sei selebra aniversáriu relasoins diálogu entre ASEAN no Kanadá ba da-50.

PT
Link para a notícia completa no Portal do Governo:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50129&n=1&lang=pt
EN
Link to the full article release in the Government Website:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50129&n=1&lang=en

30/06/2026

TT
PRIMEIRU-MINISTRU VIZITA IMPRENSA NASIONÁL-CASA DA MOEDA HODI ANALIZA SOLUSAUN BA DIJITALIZASAUN NO SEGURANSA DOKUMENTÁL

Iha loron 23 fulan-juñu tinan 2026, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, vizita Imprensa Nasionál-Casa da Moeda (INCM) iha Lizboa, hodi aprende kona-ba prosesu modernizasaun teknolójika no emisaun segura ba dokumentu ofisiál sira, iha ámbitu esforsu Governu nian atu reforsa dijitalizasaun Administrasaun Públika iha Timor-Leste.

Durante vizita ne'e, Primeiru-Ministru observa funsionamentu sistema sira ne'ebé uza ba emisaun pasaporte, kartaun identidade no dokumentu ofisiál sira seluk, ne'ebé bazeia ba plataforma dijitál integradu no padraun seguransa ne'ebé aas, ne’ebé dezeña atu prevene falsifikasaun dokumentu no asegura protesaun ba dadus.

Viajen ne'e fó oportunidade atu aprende esperiénsia Portugál nian iha modernizasaun ba sistema identifikasaun no dokumentasaun, nune'e mós projetu kooperasaun sira ne'ebé dezenvolve husi INCM ho nasaun sira seluk, ho nia objetivu atu avalia solusaun sira ne'ebé bele sai hanesan referénsia ba inisiativa iha futuru iha Timor-Leste.

"Ninia objetivu mak atu haree no aprende, hodi prepara ita-nia ema. Bainhira iha akordu kooperasaun, ita bele implementa ho di’ak no sistemátiku, tanba prosesu ne'e la simples", dehan Primeiru-Ministru.

Ministru Justisa, Sérgio da Costa Hornai, hateten katak, aleinde kooperasaun ne'ebé la'o hela iha área formasaun no reforma justisa nian, Governu fó prioridade ba dijitalizasaun no modernizasaun sistemas administrativus no dokumentasaun ofisiál. Iha kontestu ida-ne'e, vizita ne'e permite atu esplora oportunidade kooperasaun ho Imprensa Nasionál-Casa da Moeda iha dezenvolvimentu solusaun dijitál no jestaun integradu ba baze dadus.

Ministru esplika katak Governu hakarak dezenvolve sistema dijitál ida ne'ebé bele integra dokumentu ofisiál oioin, inklui Billete Identidade (BI), Sertifikadu Rejistu Kriminál, dadus kadastrál no dokumentu administrativu sira seluk ne'ebé emite husi Ministériu Justisa.

"Objetivu prinsipál mak atu moderniza servisus públikus no reforsa seguransa, efisiénsia no asesibilidade ba dokumentu ofisiál sira ne'ebé sidadaun sira uza loroloron", deklara Ministru Justisa.

Governu hakarak hametin kooperasaun ho Portugál atu dezenvolve sistemas modernus ba emisaun dokumentus, ne’ebé inklui pasaporte eletróniku no dokumentu identifikasaun sira seluk, hodi kontribui ba modernizasaun Administrasaun Públika no reforsu seguransa dokumentál.

Durante vizita ne’e, Primeiru-Ministru akompaña husi Ministru Prezidénsia Portugal, António Leitão Amaro no Prezidente Konsellu Administrasaun INCM, Nuno Sampaio. Partisipa mós iha vizita ne’e, Ministru Justisa, Sérgio da Costa Hornai, Embaixadór Timor-Leste nian ba Portugal, Manuel de Araújo Serrano, no Diretór-Jerál Polítika Justisa, Nelinho Vital.

PT
Link para a notícia completa no Portal do Governo:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50095&n=1&lang=pt
EN
Link to the full article release in the Government Website:
https://timor-leste.gov.tl/?p=50095&n=1&lang=en

Quer que o seu negócio seja a primeira Serviço Governamental em Dili?

Clique aqui para solicitar o seu anúncio patrocinado.

Localização

Telefone

Endereço

Palácio Do Governo
Dili